Back Михельсон Иван Иванович Bashkir Іван Іванавіч Міхельсон Byelorussian Иван Михелсон Bulgarian Johann von Michelsohnen German Johann von Michelsohnen English Ivan Mikhelson French Ivan Ivanovič Michel'son Italian Михельсон, Иван Иванович Russian Johann von Michelsohnen Turkish
Johann von Michelsohnen (ka Johann (Ivan) Michelson; Michelson = Mihkli poeg[1]; vene Иван Иванович Михельсон; 1735 / 3. mai 1740– 17. august 1807 Bukarest[2]) oli baltisaksa või eesti juurtega Venemaa sõjaväelane.
Michelsohnen alustas sõjaväeteenistust reasõdurina Izmailovo ihukaardiväepolgus, 1755. aastal ülendati ta ohvitseriks. Osales Seitsmeaastases sõjas, sai haavata Zorndorfi lahingus (tänapäeva Sarbinowo Poolas) ja Kuppersdorfi lahingus.
Pärast tervenemist osales uuesti sõjategevuses, juba Vene-Türgi sõjas Nikolai Rumjantsevi juhtimisel 2. järgu majori auastmes Larga lahingus ja Kaguli lahingus, üles näidatud vapruse eest ülendati 1770. aastal 1. järgu majoriks.
Aastatel 1771–1772 osales ta Poolas sõjategevuses keisrinna Katariina II ja kuningas Stanisław II vastaste ja Poola iseseisvusele püüdlevate konföderaalide vastu. 1772 ülendati ta alampolkovnikuks ja viidi teenistuse jätkamiseks üle Peterburi karabinijeeripolku.
Ta oli polkovnikuna aastatel 1773–1775 üks Jemeljan Pugatšovi mässu mahasurujatest, ta oli ka Püha Andrease ordeni kavaler (1806).[3] Keisrinna kinkis talle mässu mahasurumisel ülesnäidatu eest mõisa Ivanovos Neveli maakonnas Vitebski kubermangus.
1774 sai ta Poola kuningas Stanisław August Poniatowskilt aadlitiitli ning ta immatrikuleeriti 18. veebruaril 1783 Eestimaa (nr 245), Liivimaa (nr 215) ja Kuramaa (nr 213) rüütelkonda.[4][5]
1787. aastast osales ta Vene-Türgi sõjas ja järgmisel aastal alanud Vene-Rootsi sõjas. 1789 juunis juhtis ta Venemaa sõjaväge Soomes Mikkelis toimunud Porrassalmi lahingus. Ta sai 1797. aastal ratsaväekindraliks.
1803 määrati ta Valgevene kindralkuberneriks ja oli seejärel 1806. aastal alanud neljanda koalitsiooni sõda ja Vene-Türgi sõja alguses Venemaa väejuht Valahhias ja Moldovas. Ta sai (1806). aastal Püha Andrease ordeni kavaleriks.
Pärast Tilsiti rahu sõlmimist juulis 1807, millega Venemaa oli kohustatud viima oma väed Valahhiast ja Moldovast välja, suri kindral Michelson 9. augustil Bukarestis. Ta maeti oma perekonnakalmistule Ivanovo mõisas (tänapäeval Pihkva oblastis; haud hävitati millalgi Oktoobripöörde järel).
Lisaks Ivanovo mõisale kuulusid talle Liivimaa kubermangu Rõuge kihelkonnas aastatel 1772–1795 Saaluse (Salishof) ja kuni 1792 Leevi (Löwenküll) mõis.[6][7]
- ↑ Jacques Peuchet: "Campagne des armées françaises en Prusse, en Saxe et en Pologne, sous le commandement de S. M. l'Empereur et Roi, en 1806-1807.", lk.233 (Samuel Mackay: inglise keelne tõlge "Campaigns of the armies of France, in Prussia, Saxony, and Poland, under the command of his Majesty the Emperor and King, in MDCCCVI and VII", Volume 3-4, Boston: 1808, lk.73)
- ↑ Alo Särg (2018). Baltisaksa aadel Eesti- ja Liivimaal. Argo. Lk 166.
- ↑ Erik-Amburger-Datenbank: Johann von Michelsohnen[alaline kõdulink]
- ↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Johann von Michelsohnen
- ↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, vapp info
- ↑ Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 2, 1836, lk.60
- ↑ Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District. Dorpat: C. Mattiesen, 1877, lk. 268 ja 270